Eestlased ostavad näiteks riideid väga tagasihoidlikult - Nad loodavad ,et saavad odavalt . Riietuvalt enamasti mustalt ei värvi endid väga ( naised ) Venekeelse elanikonna inimesed näiteks ostavad hästi värvilisi riideid ja väga kalleid. Nendel on tähtis väga palju see,kus see toode pärineb näiteks firma. Ja Venekeelt kõnelevate naiste seas olen näinud väga palju seda talvel ,et nad käivad hästi palju igasuguste erinevate kasukatega. 7. Too näiteid, kuidas turundajad mängivad järgmiste motivaatorite peale: Hirm - Kui inimene kardab midagi siis on teda väga hea motiveerida kuidagi seda toodet ostma. Armastus ja ühtekuuluvustunne- Inimesed on nii armunud nad ei saa mitte midagi aru ja siis nad ongi kõikide asjadega nõus. Staatus ja pretsiiz.- Mida rohkem on sul raha seda vähem huvitab miks su antud toodet üldse vaja on .
pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati katusele,kaevu puistati linaluid. Mardisandid on kummaliselt riides. Meie jaoks on moodne käia teksade ja dressipluusiga, aga mardisandid käivad pahupidi pööratud kasukatega, näod tahmased. Tänapäeval näeb nõgist nägu küll harva, sest tavaliselt on näo ees mingi riie või mask. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja
Kuigi enamik saamidest elab tänapäeval samamoodi kui nende lõunapoolsed naabrid, on saamide toidulaual siiani olulised põhjapõdraliha, kalad ja metsamarjad. ASULAD JA EHITISED Kõige varasemaks peavarjuks on tõenäoliselt olnud koopad. Koobastesse varjuti ka siis, kui halb ilm ootamatult üllatas, koopaid nimetati ,,hädakodadeks". Kuid see polnud ainus võimalus ennast halva ilma eest kaitsta: näiteks pikakarvaliste soojade kasukatega varustatud põdrakarjused kaevasid talvel väljas ööbides lume sisse koopa, võttes katteriide või põdrasaani katuseks, või ööbisid põdrasaanis, kas kahe põhjapõdranaha vahel või paksu villase teki all. Varasematest aegadest on saamide aladelt teateid maa-alustest kodadest, kust leiti peavarju röövlite eest varjudes ja sõjaajal. Selliste kodade kohad on säilinud koltasaamide aladel. Maa-aluse koja katus oli maapinnaga tasa või ulatus
annaabi.ee 
