Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533, mõnes osas täiendati kohe pärast Justinianuse surma. Osad: I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades. Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud). III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus
juhul). Just abstraktsetena on kõik õigusnormid, s.h hüpoteesi eeldatav olustik ka hüpoteetilised tervikuna. See peaks olema prof O.E.Taranovski konseptsiooni mõte. Edasi seletab prof O.E.Taranovski: õigusnormi hüpotees võib olla väljendatud kas kasuistlikus või abstraktses vormis; kasuistlik on ajalooliselt vanem, esmane, aga abstraktne tekkis ja arenes domineerivaks hiljem. Hüpoteesi vormiline iseloom on üksüheselt seotud ka dispositsiooni iseloomuga: kasuistlik hüpotees tingib kasuistliku dispositsiooni; abstraktne hüpotees aga 4 abstraktse dispositsiooni. Märgime: üldises õigussüsteemis on pretsedendinormid kasuistlikeks jäänudki; kontinentaalses suures õigussüsteemis on abstraktne õigusnorm ja eriti tema abstraktne hüpoteesi osa nüüd põhiline. Lõpuks tuleb peatuda prof O.E.Taranovski järgmisel selgitusel: hüpotees ja dispositsioon on tema järgi mistahes õigusnormi struktuuri vajalikud (resp obligatoorsed!: J.L.) elemendid.