neisse süstitakse sisse madal enesehinnang , millest on väga raske välja tulla. Seda näitab ka kogemused miks paljud pered seda varjavad ja ei julge seda tunnistada . Kuigi peks on õudne ja isegi kurvalt vahel lõppev , ei saa seda siiski võrrelda moraalse vägivallaga . Aastatega murdub inimeste vaim , jääb alandus ja puudub igasugune enesehinnang . Kuid mitte alati . Osa inimestele on kõlvatu käitumine elunormiks . Nagu näiteks pedofiilid , isad ja kasuisad kes vägistavad oma lapsi oma ihade rahuldamiseks . Samas on ka kaassüüdlased emad , kes kipuvad oma silmi selle ees sulgema . Lapsed , keda emad , isad karistavad ränga peksuga . Raputatud pisibeebid , ,, narkobeebid " lapsed keda üritatakse rahulikuks sundida rahustitega . Ohvrid ei julge rääkida oma väärkohtlemisest , eriti seksuaalsest , arvates et keegi ei tee nagunii mitte midagi nende abistamiseks . Lastega manipuleeritakse ja hirmutatakse vaikima , öeldes neile nt
kasutamist mõnigi kord niisama hirmutavaks ja haavatavaks kui (kerget) füüsilist karistuski - seejuures on vanematel voli neid piirangutena kasutada. Lisaks füüsilisele karistusele on lapsed ohus seksuaalse väärkohtlemise all (Bagley & King, 1990). Suurem risk on tüdrukutel ning mõningal määral ka poistel. Bioloogilised vanemad ei esine selle kurjategijatena (kuid nad tihti ilmnevad füüsilise kahju tekitajatena), vaid kasuisad ja boyfriend`id on sagedamad solvajad, sealhulgas ka teised meessoost pereliikmed ja täiskasvanud, kellele usaldatakse. Lapsed satuvad ohtu ka erinevates seltskondades (kool, huviringid). Eriti on haavatavad lapsed vaesest linnaümbruskonnast. (Jenkins & Bell, 1997). Noorus. Vägivaldsus on palju olulisem probleem nooruki- ja nooretäisskasvanueas ja omab erilist tähtsust vanuses 16-19 (Jenkin&Bell, 1997). Noorele inimestele avaldavad mõju erinvad vägivaldsuse
televiisorivaatamisega. Eriti võib tekkida probleeme lugemise, kirjutamise ning jutustamisoskusega. Koolistress ja puudulik aruteluoskus ning suutmatus rääkida oma tunnetest kutsuvad aga esile vägivalda. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 13 Kokkuvõte Tänapäeval puutuvad paljud lapsed vägivallaga kokku juba kodus. Mõned isad või kasuisad võivad olla vägivaldsete tunnustega, oma emotsioone väljendada füüsilisel teel, kahjustades seega üldiselt lapse ema heaolu ja tervist. Lapsed võivad saada vaimseid kahjustusi juba tulenevalt sellest, et nad näevad pealt oma emaga vägivallatsemist. Sellest tulenevalt võib neil tulevikus tekida nii õpiraskusi, hüperaktiivust ja tihtipeale on nad ka oma kaaslaste suhtes agressiivsemad. Vägivaldse vanemaga elamine võib ka kaasa tuua lastele füüsilisi kahjustusi,
annaabi.ee 
