abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo eest mida ta ei teinud, sai sageli kõrvakiilu või suure portsu solvanguid ja süüdistusi kasuemalt. Kõik halvad teod tegi tegelikult hoopis Jane'i kasuema päris lapsed. Nii palju kurjust, valelikkust ja hoolimatust oleks iga lapse muutnud tigedaks ja õelaks. Tema aga suutis kõik viha enda sees hoida ja selle heaks muuta, sest tal oli tugev iseloom. Kuid ükshetk, kui kasuema juba piiri ületas solvamisega, siis lihtsalt purskas see viha ikkagist kõik temast välja. Kuid tal vedas, sest ta pidi minema just kooli, ning ta ei pidanud oma kasuema kunagi nägema, kui ei tahtnud
abiellusid pärast Thutmosis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on vähe teada peale selle, et ta võis olla Amenhotep II ema. Pole teada, kas tema valitsus lõppes kukutamise või surmaga, kuid samal ajal pole ka ajaloolisi tõendeid, et tema valitsusaja lõpp oleks vajanud vägivalda. Võimalik, et vaaraoseisusest kõrvale tõrjutud, kuid ühtlasi võidukaks väepealikuks kasvanud Thutmosis III võttis siiski kasuemalt võimu, igatahes püüti tema valitsusajal kõrvaldada kõik kirjad ja kujutised Hatsepsutist ja tema ajast. Kuid siingi on osa ajaloolasi osutanud kummalisele seigale nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma. Hatsepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist
peale seda õppis ise. 1885. aastal luges London Quida romaani ,,Signa", sellest sai alguse tema huvi kirjanduse vastu. 1886. aastal läks ta Oaklandi avaliku raamatukokku, ning kohtus sümpaatse raamatukoguhoidja Ina Coolbrithiga, kes julgustas teda õpingutel. 4 1889. aastal hakkas London tööle Hickmotti konservitsehhis. Seal töötas ta 12 kuni 18 tundi päevas. Otsides väljapääsu, laenas ta oma kasuemalt Virginia Prentissilt raha ning ostis austrite piraadi French Franki käest ühemastilise paadi Razzle-Dazzle ja hakkas tegelema austrite salapüügiga. Mõne kuu pärast tema paat lagunes, ning seda ei suudetud parandada. Peale seda asus London tööle California kalakaitsepatrulli. 1893. aastal liitus ta hülgepüügi kuunariga, mis suundus Jaapanisse. Tagasi tulles oli riik majanduskriisis, ning Oaklandis olid töötajate rahutused. Peale kurnavaid tööotsi dzuudi veskis ja
annaabi.ee 
