*Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised- teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad) Surverühm- keskendunud, poliitika mõjutamisele, konkreetse eesmärgiga. Ei taha võimule tõusta! Ärilis institutsionaalsed- eesmärk omakasu. Erineb huvirühmast ajalise ja struktuursuse poolest. Kategooriakaitse- laiade huvirühmade huvikaitseühendus (patsiendiühendus) Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev Erakonnad- eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad
Tarbijate valikute tegemise protsessi analüüsitakse peamiselt kahe erineva kasulikkuse teooria abil. Need on kardinaalne ja ordinaalne kasulikkuse teooriad. 4.2. Kardinaalse kasulikkuse teooria Kardinaalse kasulikkuse teooria põhieelduseks on, et kasulikkust saab mõõta mingi konkreetse mõõtühiku abil. Olgu selleks mõõtühikuks näiteks "kasu". Ehk siis mõõdetakse kasulikkust "kasudes" nii, nagu pikkust meetrites ja temperatuuri kraadides. Sellest tuleneb ka teooria nimetus (kardinaalne tähendab ühikutega määratletud mõõtmissüsteemi). Eeldusel, et kasulikkust saab mõõta, on võimalik arvutada iga tarbitava hüvise piirkasulikkus (marginal utility, edaspidi MU). MU näitab, kui palju suureneb tarbija kogukasulikkus (total utility,TU), kui suureneb
annaabi.ee 
