SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda.
ühiskarjamaa, põhjavee, kalavarude, vihmametsade, merede ja jõevoolu kasutamine. Laiemalt tõlgendades mahuvad siia alla ka tänava- ja muud infrastruktuurivõrgustikud, sotsiaalkindlustussüsteemid ja koguni organisatsioonikultuur. Tööjaotuse tähendus: Igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: spetsialiseerumine loob eelduse võimekustesse investeerida. Tööjaotuse kasudel on kaks alust: 1.)suhtelised kulueelised, 2.)tootlikkuseelised Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Mõlemad on antud juhul võidumehed nagu vahetuse puhul ikka. Kindlustatavale on turvalisus rohkem väärt kui väike kindlustuspreemia, aga ka kindlustus töötab kasumiga. Viimane võib sellist äri endale lubada suurte arvude seaduse olemasolu tõttu, sest piisavalt paljude tehingute korral muutub risk ennustatavaks. Sedavõrd ei
kinni peetakse. · III Tööjaotuse tootlikkus: · Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded, seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. · Tööjaotuse kasudel on kaks alust: · suhtelised kulueelised · tootlikkuseelised (vt raamat) · Absoluutsed ja suhtelised kulueelised: · Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui üks tootja suudab mingit ühte väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote tootmiskulude võrdluses.
annaabi.ee 
