Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal. Tuumalaevadele on ka ohuks, et nad roostetavad aja jooksul läbi ja radioaktiivsed ained pääsevad välja, kahjustades elusloodust ja keskkonda. On ka olemas suur santaazioht
Jaapani (1946-1949.a.) agraarreformid (Vahetult pärast soda oli Jaapani majanduse olukord katastroofiline.) Reform tegi lõpu mõisnike maavaldussüsteemile. Mõisnikelt kokku ostetud maad lasti talupoegadele müügile suhteliselt odavalt 24-aastase makseajaga.Reformi tulemusena vähenes renditava maa üindala peaaegu 5 korda. Kehtestai ühe isiku valduses oleva maa suuruse ülemmäär. Kuigi ka pärast reformi jäid mõsisnike kätte osa ülesharitavast mast ja tööstuslikult kasuatavad metsad, sai siiski keskseks väikemaaomanik. Agraarreform soodustas põllumajanduse arengut. Paranes maaharimine, suurenes saagikus, tõusis talupoegade elatustase. Põllutöölistetöö jäi aga endiselt raskeks, kuna enamik tööd tehti käsitsi. Jaapani majanduse olukord alates1992. aastast, olulisemad muudatused tänapäeval Esikohal tööstus. Tähtsaim haru on metalli ja masiantööstus.1992.-1993. aastal tabas Jaapanit raskeim sõjajärgne majanduskriis, kuna ületootmine
annaabi.ee 
