vastupidavus läve planeeritava tõusu. Näiteks pika- ja keskmaajooksjate uhe peamise aerboobse treeninguvahendi kestusjooksu kasutamisel tagab treeniva toime tõusu järjestus: aeglane-mõõdukas-kiire kestusjooks. Erinevate jõuliikide treenimisel võiks toimuda teise skeemi kohaselt : lihastvastupidavus-jõuvastupidavus-põhijõud-jõuvastupidavus. Uuel, kõrgemal põhijõu tasemel. Kui vastuspidavusalade sportlased tahavad jalalihaste jõuomaduste treenimiseks kastuda hüppeharjutusi, siis oleks aktsentide loogiline asetus on järgmine: Pikad horisontaalsed (50-300m)- lühikesed horisontaalsed (kolmik,kümmik)- lühikesed vertikaalsed (tõkkehüpped)-sügavushüpped. Kõige levinum erinevate energiatarbimise süsteemide arendamis järjestus on järgmine: aeroobne lävi-maksimaalne O2 tarbimine-lakaatne ehk glükolüütiline võimekus-alaktaatne võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase
1. Läbi vasak alampuu. 2. Väljasta (töötle) juur. 3. Läbi parem alampuu (loomulikult on igal alampuul jälle oma juur, mida väljastada). 8.7 Puu realiseerimine arvutis 8.7.1 Staatiliselt massiivina • Oluline on indeksite olemasolu. 1. Massiivi elemendis hoida lisaks infole ka kummagi järglase asukoha indeksit Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 17 2. Kastuda mingit reeglit laste ja vanemate indeksite väljaarvutamiseks. Tüüpilised reeglid i-nda elemendi jaoks on järgmised: 2.1. Vasak laps – 2*i 2.2. Parem laps – 2*i +1 2.3. Vanem – i/2 (täisarvuline jagamine) 8.7.2 Dünaamiliselt ahelana • Dün. realisatsioon on eelistatud, sest ei nõua esialgset suurt mälu eraldamist ja on ka loomulikum. • Puu iga sõlm sisaldab lisaks infole kahte viita: LLINK ja RLINK
annaabi.ee 
