põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda seostatakse nii Bakchose kui Paaniga; ta oli noore veinijumala õpetaja ja nagu nähtub tema alatisest purjutamisest, sai hiljem Bakchose trruks jüngriks. Nende maajumalate kõrval tuleb mainida ka üpris kuulsat vendade paari, Kastorit ja Pollust. Enam levinud versiooni järgi olid elanud pool aega maa peal ja pool taevas. Neid kujutatakse enamasti jumalatena, kes kaitsesid meremehi. Vennad olid võimukad abimehed lahingus. Eriti kõrgelt hinnati neid Roomas, kus neid austati kui: ,,kaht suurt kaksikvenda, keda paluvad kõik doorlased." Kuid on ka müüte, mis räägivad, et Pollus oli üksi jumal ka Kastor oli surelik, kes sai poolenisti surematuks tänu oma venna armastusele. Vendi kujutatakse alati valgete hobuste
Polydeukes (poisse hüüti dioskuurideks). Laste emaks on Sparta kuninga Tyndareose abikaasa Leda. Zeus ilmus tema juures luigena ja Leda tõi ilmale kaks muna. Ühest munast koorusi välja tüdrukud ja teisest poisid. Helena, maailma kõige ilusim naine, oli Menelaose abikaasa. Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel ennustas Akrisiosele surma oma lapselapse käe läbi, sulges ta tütre maa-alusesse vaskkambrises. Zeus tungis sinna sisse kuldse vihmana ja neil Danaega sündis poeg.
annaabi.ee 
