Keemiliselt vaadates on maaliõlid glütseroolestrid erinevate rasvhapete (steariin, süsivesinikud, ja vitamiinid) jääkidega. Õli omadused sõltuvad põhiliselt nende koostises olevate rasvhappejääkide omadustest (vt lisas tabel 7). Küllastumata rasvhapped annavad õlile võime kuivada. Rasvhappeid sisaldavad õlid jagunevad nende kuivamisaja järgi: kuivavateks (lina-, kanepi-, pähkli-, mooni-, päevalilleõli), poolkuivavateks (puuvilja-, maisi-, seesamiõli) ja mittekuivavateks (kastoor-, mandli-, oliivõli) õlideks (vt lisa 2 tabel 3 ja 4). Maalimisel kasutatakse eranditult kuivavaid õlisid, mis kuivades moodustavad tugeva, kuid elastse kile. Kuivamine on seotud küllastumata rasvapete sisaldusest õlis, sest nende C=C kaksiksidemed võimaldavad polümerisatsiooni ja oksüdatsiooni reaktsioone, mis aitab kaasa kile moodustamisele. Tegemist on kuivava õliga kui päras laiali määrimist õhukeseks kihiks, kuivab mõne päevaga
lahustab värvkatet. Läikevedelikest tuntuim on poleervesi täielikult kuivama. Paksu pahtlikihi pealekandmisel kõvas- nr. 1. See kõrvaldab värvitud pindadelt ka mustuse, mida tub ainult pinnakiht, selle alla jääb rabe, pudrutaoline vesi maha ei võta. Poleervesi nr. l koosneb pehme abra- mass. Peale selle tekib paksu pahtlikihi kuivamisel tunduv suvi, kastoor- ja vaselimõli, lakibensiini ning vee segust. pinna vajumine, mida ei saa lihvimisega kõrvaldada, : Enne poleervee käsutamist tuleb masin hoolikalt puhtaks Kumerate pindade pahteldamisel, mootorrattal aga nad pesta ja kuivatada. Hästi läbi segatud poleervesi kantakse põhiliselt sellised ongi, sobib pahtellabidaks 2 . . . 2,5 mm
annaabi.ee 
