veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3.2 Pinnavee tüüp pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet · seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng · oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele · järve läheduses asuvate talude heitveed ja sõnnikuhoidlad · puhkekohad, eelkõige järved, seal peaks reostus olema võimalikult väike · hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes · reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu, mille heitveed jõuavad Kallioja vette, allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu. · Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks · Kasutame igapäevaselt, joogivesi
kloriidi-, sulfaadi- ja vesinikkarbonaadi ioonide kogused. Austraalias mõõdeti haudade juures väga kõrge pinnase elektrijuhtivus, mis näitab soolsuse kõrget kontsentratsiooni. Pinnasest avastati tugevalt üle normi kloriidide-, nitraatide- nitritite, ammoonium, ortofosfaadi, raua, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumioone. Oma olemuselt olid erinevatest maadest võetud pinnase proovid üpriski sarnased. Samas kõige ohutumaks tunnistati kastmisveena Austraalia surnuaedade kaevudes olev vesi kuna sealt ei avastatud märkimisväärselt patogeenseid baktereid välja arvatud Pseudomonas aeruginosa. (Üçisik, Rushbrook 1998). Pinnase geoloogilised omadused kalmistutel Kalmistute kirjeldused on tänapäeval avalikult saadavad ning ühe põhinäitajana on iseloomustatud just geoloogilist osa. Andmete põhjal mis on antud saab teha teatud analüüsi, milline mullatüüp on kõige parem kalmistute rajamiseks, kus toimub kehade