istikuid ja külve harvendada. · Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta. Soovitav on teha pikeerimist pilves ilmaga või varahommikul. · Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras. · Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04.2016 Marje Kask 37 Seemikute istutamine puukooli · Seemikud istutatakse puukooli: kiirekasvuliste liikidekorral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 3 aastaselt. · Seejärel seemikud sorteeritakse. · Seemikud võib väljakaevata juba sügisel, et hoida kokku kevadist tööaega. · Seejärel säilitatakse taimed kas mullas taimekraavis, niiskes
juurduksid. Kastmiseks sobib nii looduslike veekogude kui veevärgivesi. Eriti oluline on vastistutatud puittaimede kastmine, kuna nende asendamine on kulukas ning kuivanud puude või tühimikega puuderead ei ole ilusad. Et istutamisel kaotavad puud suure osa oma juurestikust, kannatab ka nende veevarustus. Uuringud on näidanud, et noorte puude hukkumise enim levinud põhjuseks on kastmata jätmine või ebapiisav kastmine. Hinnates noore puu kastmisvajadust tuleb arvestada, et paaril esimesel kasvuaastal toimib puu ainsa veereservuaarina istutamisel juuri ümbritsenud mullapall, kuna juured ei ole veel jõudnud levida sellest väljapoole. Teiselt poolt on istutuse käigus katkenud ka vee liikumise loomulikud teed mullapalli ja seda ümbritseva pinnase vahel, mistõttu on mullapall teataval moel veest isoleeritud. Piiratud mahuga mullapallis oleva vee kasutab puu ära aga mõne päevaga. See tähendab, et kastmisvajadust hinnates
annaabi.ee 
