) Üldistame teist eeldust: lilled on närtsinud. Kui kasta lilli, siis nad ei närtsi. L → ¬N Lilled on närtsinud. N(= ¬¬N) J: lilli pole kastetud. ∴ ¬L Valemina: L → ¬N, ¬(¬N) ╞ ¬L (MT) Kehtib Üldjaatuse reegli põhjal (ÜJ): süllogism töötab kõikide lillede korral, järelikult ka „teie lillede” korral. Seega teie lilli pole kastetud. B) (Sellele vastab üldisuskvantori eemaldamine.) Konkretiseerime esimest eeldust, kasutades üldjaatuse reeglit: kõik, mis puutub kastmisse kõikide lillede korral, peab kehtima ka minu lillede korral. Esimene eeldus: kui teie lilli kastetakse, siis nad ei närtsi. Kui kasta teie lilli, siis nad ei närtsi. LT → ¬NT Teie lilled on närtsinud. NT (= ¬¬NT) J: teie lilli pole kastetud. ∴ ¬LT Valemina: LT → ¬NT, ¬(¬NT) ╞ ¬ LT (MT) Kehtib Mõlemal juhul saame järelduse MT põhjal, et teie lilli pole kastetud. Variant A on mõneti ebakindlam, sest see sisaldab üldistamist. Lahendamine üldiste väidete abil on ikkagi
N(= ¬¬N) J: lilli pole kastetud. ¬L Valemina: L ¬N, ¬(¬N) ¬L (MT) Kehtib Üldjaatuse reegli põhjal (ÜJ): süllogism töötab kõikide lillede korral, järelikult ka ,,teie lillede" korral. Seega teie lilli pole kastetud. B) (Sellele vastab üldisuskvantori eemaldamine.) Konkretiseerime esimest eeldust, kasutades üldjaatuse reeglit: kõik, mis puutub kastmisse kõikide lillede korral, peab kehtima ka minu lillede korral. Esimene eeldus: kui teie lilli kastetakse, siis nad ei närtsi. Kui kasta teie lilli, siis nad ei närtsi. LT ¬NT Teie lilled on närtsinud. NT (= ¬¬NT) J: teie lilli pole kastetud. ¬LT Valemina: LT ¬NT, ¬(¬NT) ¬ LT (MT) Kehtib