- sisu kareduse aste, - sisu niiskus (maitsmisel niiske või kuiv). Kasutustüübid toidukartuli puhul: salatikartul tüüp A, tavaline lauakartul tüüp B, jahune lauakartul tüüp C, püreekartul tüüp D. Salatikartul: - pole jahune, - suhteliselt kõva, - veidi kleepuv. Need omadused ei lase kartulisse liialt imenduda: - kastmetel ega - õlidel. Tavaline lauakartul on: - veidi jahune, - keeb ühtlaselt pehmeks, - ei lagune. Jahune lauakartul on omane eestlaste toidulauale (laguneb keetmisel osaliselt). Olulisim kvaliteedi kriteerium tarbija seisukohast. Hindamiseks kasutatakse mitmesuguseid organoleptilisi skaalasid. Kartulisordi maitseomadused määratud põhiosas geneetiliselt. Kasvutingimused kas parandavad või vähendavad maitseomadusi. Maitse muutub:
Kastmed mitmekesistavad roogade maitset. Annavad roogadele täiendavat toiteväärtust. Ühesugustest toorainetest ja sama valmistamisviisi järgi valmistatakse põhikaste. Sellest saab omakorda valmistada palju erinevaid kastmeid. Põhikastmeid võib liigitada mitmeti: serveerimistemperatuuri järgi, värvuse alusel, kastmevedeliku järgi, tiheduskomponentide järgi, põhikomponentide alusel. Õigesti valmistatud kastmetel on antud kastmele omane värv või värvitoon, konsistents, maitse. Õigesti valmistatud kastmetel ei ole märgata rasva. Hele põhikaste. Seda valmistatakse heledatest puljongitest. 1 liitri/kg heleda põhikastme valmistamiseks võetakse: 60 g võid või rasvainet, 60 g nisujahu, 1 liiter heledat puljongit, soola, pipart. Valmistamine. 126 Või sulatatakse kastmekastrulis.
annaabi.ee 
