leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas.
Tüve- ja kännumätastel leseleht, laanelill, aas- ja metsosi, jänesekapsas ja teised happelise toorhuumus- liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke, maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskemad metsad, raiesmikud, puisniidud. Metsosi on tumepruuni risoomiga ja kuni 60 cm pikkuse maapealse varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsud
annaabi.ee 
