Energiakulu (madal) 3 3 4 3 3 3 Kasutamislihtsus (kerge) 5 4 5 4 5 4 Muudatuste lihtsus 4 2 4 5 3 5 Ohutus (ohutu) 2 4 4 4 3 4 Tootlikkus(kõrge) 3 5 3 4 4 3 Kokku 104 122 113 104 110 7. Lõplikuteks variantideks sobiksid kellaajaliselt kastetav süsteem koos sprinkleritega pritsimisega. Sedasi kastetaks iga etteantud aja tagant, selle süsteemi eelis oleks selles, et see on odavam ehitada ning lihtne on ümberkorraldusi teha. 8. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi variantide vaheks on pigem süsteemide hinna erinevus, mis määrab ära suure osa hindamiskriteeriumitest. Kõige parem kogusüsteem oleks selline, kus kasutataks iga teatud aja tagant kastmist, koos sprinkleritega, ehk variandid 2 ja 5
kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline. Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnas -6- 2. KATSE Katse aeg: 13.09.10-10.10.10 Probleem: Kas murulauk kasvab piisavalt valgustatud ja kastetud tingimustes paremini? Hüpotees: Jah. Valges ja piisavalt kastetav murulauk kasvab paremini kui pimedas ja kastmata taim. Katsevahendid: muld, 2 potti, 1 pakk murulaugu seemneid MURULAUGU KASVAMINE VALGES(SOOJAS) JA PIMEDAS(KÜMLAS) 13 16 19 22 25 28 1 4 7 10 17cm
jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks. Kaugjuga vihmutite kastmisraadius on üle 30 m, töösurve on üle 5 atm ning vooluhul on üle 15 l /s. Jugavihmutit peab koguaeg pöörama, et kastetav ala oleks ringi kujuline. Pööramiseks kasutatakse joasurvet, reaktiivjõudu või pööratakse joatoru mehaaniliselt. Selle järgi veel jaotus. Jugavihmutid jaotatakse veel: pendel, turbiin, reaktiiv ja mehaanilised vihmutid. · Pendelvihmutid on enamus jugavihmutitest. Need on enamus varustaud pendliga, mille ühe otsas on kaldpind, mis joa ette sattudes paiskub kaldpinnale mõjuva reaktiivjõu tõttu eemale
paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos kastmisveega saab mulda viia ka väetisi. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. Vihmutuse osatähtsus suureneb kogu maailmas, eriti ebastabiilse ja parasniiske kliimaga aladel, kus niisutus on vajalik periooditi. Ariidses kliimas pole vihmutamine sageli otstarbekas, sest suurte kastmisnormide tõttu on seadmete jõudlus väike ja liiga palju vett (30...40% kastmisveest) aurub mulda jõudmata. Eestis on vihmutus igati sobilik niisutusviis.
annaabi.ee 
