Halvasti soojusttud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, rennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesi jäätub. Halvasti isoleeritud katus või selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaaga on katuse kattematerjal väga habras. UDUNE AKEN Kui õhk puutub kokku külma aknaklaasiga, sisi see jahtub. Jahtudes õhu suhteline niikus suureneb ja hakkab lähenema kastepunktile. Teatud temperatuuri juures on õhk niiskusega küllastunud ja ülejäänud muutub veetilkadeks ehk kondenseerub, aknaklaasile tekib udu. Udu tekib aknale kergemini külma ilmaga, kui sise- ja välisõhu temp. on suurem. VENTILATSIOON JA SOOJUSTAMINE Ventilatsiooni ülesandeks on tuua ruumidesse puhas õhk ja viia välja niiskust ning saastunud õhk. Aegade jooksul on ventileerimiseks kasutatud mitmei mooduseid. Enamikel vanematel hoonetel on loomulik ventilatsioon, mis põhineb korstnaefektil
soojenemise/jahtumise kiirus jääv = 9,8oC/1km on kuivadiabaatiline gradient. Kui õhu soojenemisel/jahtumisel leiab aset kondensatsioon, siis nimetatakse seda märgadiabaatiliseks gradiendiks. Adiabaatilised gradiendid ei ole konstantsed, need sõltuvad temperatuurist, õhurõhust ja niiskusest. See tõttu edaspidistes arvutustes kasutame väärtust 6oC/1km. Kui tõusev õhk jahtub, siis tema suhteline niiskus kasvab, sest temperatuur läheneb kastepunktile. Kui õhk jahtub kastepunktini, siis on tegu küllastusega ning edaspidisel tõusul algab kondensatsioon. Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus (latentne), tänu millele õhk jahtub vähem kui kuiv õhk samades tingimustes. Laskumisinversioonid: Õhukihi laskumine muudab seda stabiilsemaks. Õhukihi tõusmine muudab seda aga labiilsemaks. Segunemine muudab atmosfääri temperatuurigradiendi kuivadiabaatilisele lähedasemaks. Sademed
annaabi.ee 
