minevikuga ning tunda keskaja hõngu. Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid. Antud töös kasutan raamatut Kalvi Aluve "Kuressaare linnus" (Tallinn, 1980), kuid see raamat kajastab kindluse esimest restaureerimisetappi aastatel 1970-1980. Uuemad ülevaated linnusest tuginevad raamatule "Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus- kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses". Kirjapandu baseerub ennekõike uutel, aastatel 4 2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta
Uus ajajärk algas pärast Eesti vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt. Kuigi maa uued isandad võtsid sageli kasutusele eestlaste vanad linnamäed, ehitasid nad need ümber, asendasid näiteks senised muld- või kuivkivivallile püstitatud puitpalissaadid lubjamördi abil paest, maakivist või tellistest laotud müüridega. Seejuures kasvas enamik suurtest linnustest välja kas tornlinnusest või ringmüüriga ümbritsetud kastellist. Seda, et vallutajad pidasid uute kantside väljaehitamist nii maa vaos hoidmise kui administreerimise seisukohalt ülioluliseks, näitab see, et paljude linnuste rajamisaeg langeb esimestesse aastakümnetesse pärast Eesti vallutamist. Suurem osa linnustest purustati Liivi sõja käigus 1558 1583. Linnused funktsiooni järgi: · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena.
annaabi.ee 
