Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17
kaheksatahuline Stür den Kerl. Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitse-ehitisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn - Püssirohutorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd on suletud väljapääsud läänes, põhjas ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaosas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv vallikraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 25 meetrit pika ja 11 meetrit laia riigisaali rajamiseks
annaabi.ee 
