enne ära viinud, seega jäid Jürkale vaid karuliha-käntsakad ja lahja lehmaliha. Kui karu murrab, peab riik välja maksma, sest karu on riigi sakste jahiloom, ja igamees peab ise oma loomad toitma. Said Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus. Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama. ,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba." ,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma." Ants: ,,Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene" Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne.
lehma eest kahjutasu. Muidugi valetas Jürka metsavahtidele, et ta tappis karu enesekaitseks, sellepärast ei saanud ta trahvi, sest tegelikult poleks tohtinud karu tappa. Karunaha võtsid metsavahid Jürkalt aga ära ja lehmaraha sai endale Ants. Jürka sai endale küll Antsu käest teise, veel kiitsakama lehma, kuid pidi nüüd veel rohkem Antsu juures tööd rabama. Ühel päeval ilmus Lisete jutule Kase minia, kes kassipoega tagasi tahtis. Ütles, et ämm kutsub teda kassivargaks. Lisete ei olnud nõus kassi tagasi andma ja minial polnud selle vastu midagi, kui Lisete ämmale ei ütle, et ta kassi tema käest sai. Kui minia oli teist teed mööda lahkunud jõudis kohale ämm ja päris kohe hallitriibulise kassi kohta Lisete süles ja ütles, et see olla tema oma. Lisete rääkis aga, et see pole see kassipoeg, see on hoopis teine ja see tuli ise emaga talu õuele ja ema läks ära ja jättis kassipoja maha
annaabi.ee 
