noorus... ja loogilise jätkuna ka ilu, nii vaimne kui väline. Võttes Doriani mõjutamist kui omalaadset uurimust, ei andnudki ta endale ehk kunagi aru, mida ta tegelikult oli teinud ühe noore ja süütu hingega. Arusaam, et ilus peitub võti täiuslikule elule, pani noormehe Sibyl Vane' armuma. Ta armastas ilusiooni, mitte lihast ja verest inimest, Sibyl Vane ennast. Ei, tema ihaldusaluseks olid Julia ja Ofelia ühes isikus, lummus, mida tekitas ebamaine kuju laval, ümbritsetuna kassikullast ja odavast sametist. Dorian oli võtnud omaks Harry ideoloogia, seda küll. Kuid mitte piisavalt, mitte täielikult... Lord Henry Wotton ise suutis oma filosoofiaga ellu jääda, ta mõistis seda piisavalt õigesti või siis ei võtnud seda ise liiga tõsiselt. Ta jutlustas kohutavalt palju, ometi ei lasknud ta neil mürgistel mõtetel jõuda ta enda ajuni. Dorian aga võttis vastu kõik, mille Harry talle ette söötis, jättis selle meelde kui puhta kulla, ja elas selle järgi
Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8 seina, on uste, akende ja sammaste vahel lõpmatu rida Prantsusmaa kuningate kujusid, alates Pharamond'ist *: siin on logelejaid kuningaid lõtvade käsivartega ja mahalöödud silmadega, vahvaid ja sõjakaid kuningaid julgelt taeva poole tõstetud pea ja kätega. Edasi
annaabi.ee 
