Olenevalt liigi pesitsemise eripäradest on oluline varju pakkuvate puujuurte (pilt 9), sobivate suurte pesaõõnsustega puude (pilt 10) või kännutüügaste olemasolu (pilt 11). Pilt 9 Vana hõre männik, kus leidub Pilt 10 Karvasjalg-kakk pesitseb tihti poegadele varjupakkuvaid puujuurestikke musträhni vanas pesaõõnsuses, kes ja suuri puid, sobib hästi põhiliselt maas õõnsuse rajamiseks vajab rinna kõrguselt pesitsevale kassikakule (Kontkanen jt, vähemalt 40 cm läbimõõduga puid 2004:68) (Kontkanen jt, 2004:81) Pilt 11 Tüüpiline händkaku pesa asub suures puutüükas, seega oleneb selle kaku käekäik metsades sobivate tüügaste olemasolust (Kontkanen jt, 2004:76) Kakkudele üheks suuremaks ohuks on metsatööd. Neid on öise eluviisi tõttu raske avastada ja raiete kavandamisel arvestada
Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbräts Glaucidium passerinum, Loorkakk Tyto alba, Vöötkakk Surnia ulula. Tutvustame siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis: Kassikakk ehk öökakk: Kassikakk on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all. Kassikaku liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast. 60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki kaitsev projekt. See hõlmas Göteborgi , Hallandi , Bohusläni , Dalslandi , Västergötlandi ja Smålandi. Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal. Haudepaare viidi üle ka teistesse riikidesse. (wikipedia.org) Rootsis on kassikakk levinud peaaegu kogu riigis. 2000-ndatel elab hinnanguliselt Rootsis 500 paari, kuid kassikakk on endiselt II kategooria looduskaitse all.(skanesdjurpark.se) Lumekakk: