Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju). Kunstluules elustub uuema rahvaluule ja lorilaulu poeetika. Luule laulmine. Laul kahandab luuleteksti autonoomsust. Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate
Peaaegu konkurentsitult Rapla parnass. Perekonnast tulnud Kristiina Ehin eesti luulesse. Kui vaadata Seppeli ja Ehini loomingut: esmapilgul jaganud maad ära, üks teeb üht ja teeb teist. Kristiina Ehin Seppelile lähemal. Traditsioonile lähemal. Seotud klassikalise 70-80 varjatud vastupanuluulega. Seppelit ja A. Ehinit ühendas tõlkimine. Ly Seppel oli keelteõppimises tublim, ta on praegu üks väheseid tõlkijaid, kes võib türgi-tatarikeelest otse tõlkida. Kassetiautor Viivi Luik. Tuli kirjandusse noorelt ja võib öelda,et kassetipõlvkonnas nähakse kaht noort imelast (Rummo ja Luik). Väidetavalt Luik põgenes kodus Tallinnasse, läks väidetavalt Kirjanike Liidu majja ja elas trepikojas. Alustab iseseisvat kirjanikuelu. Sattus undergroundi kirjadus-kultuuriringkondadesse. 60ndatel algas tihe läbikäimine Juhan Viidinguga ja boheemielu. Uus abielu Jaak Jõerüüdiga
annaabi.ee 
