kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist üüritasu maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. 19. Teine õiguslik küsimus viivise kohta tuleneb hageja kassatsioonkaebusest ja puudutab TsMS § 367 ning VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaldamist. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib
kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Kuigi olukord näib menetlusosalise vaatevinklist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel ja kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi, kui asjas tehakse otsus resolutsioonina, on Riigikohus põhjalikult analüüsinud esitatud kassatsioonkaebusest lähtuvalt vaidlustatud ringkonnakohtu lahendit. (p 11) "...kaevata seaduses sätestatud koras" ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus maailmas. - Saksamaal kõrgemates ajades saad ka apellerida, raskemates mitte - Miks ka meil on (riigireformi kontekstis) vähemalt mõeldud samas suunas? EKÕ (ja kohtukaebeõiguse) ulatuse muudatused RK praktikas (Tegelikult raskustega põhjendatavad) piiramised RK praktikas
annaabi.ee 
