kui suhe aktiva ja passiva vahel on üks kõige tähtsamaid. 7.1.3 Kassakäibe aruanne Kui pidada bilansitabelit teie ettevõtte ajudeks ja kasumiaruannet südameks, on kassakäive voolav vere, mis paneb südame tööle ja aju mõtlema. Kassakäibe aruanne, nagu ka kasumiaruanne, annab aru teie tegevusest mingi kindla perioodi jooksul. Meil tuleb tihti võrrelda bilansitabelis antud kassaseisu teatud hetkel kassaseisuga mõnel teisel hetkel. Kassakäibe aruanne aitab analüüsida rahakäivet nende kahe ajahetke vahel. Lõplik kassaseis kindlal ajahetkel saadakse sellise valemiga: Lõplik kassaseis = esialgne kassaseis + rahaallikad raha kasutamine Lõplik kassaseis võrdub bilansitabelis antud kassaseisuga samaks ajahetkeks. Kassakäibe aruanne annab korraliku ja täpse ülevaate raha kulutamisest. 7.2 Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon
ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid). Ebaregulaarne raha väljaminek -- dividendid, intressid, laenu tagasimaksmine; regulaarsed väljaminekud -- palgad, ainelised varud. Kassaseis peaks olema nii suur, et jätkuks ülekannete tegemiseks, materjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks. Kui raha laekumise ja väljamineku kuupäevad on samad, saame hakkama väikese kassaseisuga. Sularaha säilitamise motiivid: ülekannete tegemiseks, reservvaru ettenägematuks otstarbeks (umb. 0,01%), laekum ja väljamaksed peab ajaliselt kokku viima. Aktivatest umb. 0,5 % on sularahalises vormis; 1 20% KRVP-des; 6 7% mood. riigikassa võlatähed (90 päeva kuni 1 aasta); kommertspaber on kuni 270 päevane. Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele.
annaabi.ee 
