laine täielikult õide ja jõudis maailma massidesse. Samal festivalil sai head kriitikat oma originaalsuse poolest ka Alain Resnais’ film „Hiroshima mon amour“, millest sai samuti rahvusvaheline hitt. Nüüd, kus paljude filmiarmastajate pilgud olid pööratud Prantsusmaa suunas, tegi see olukorra mõnevõrra lihtsamaks Jean-Luc Godardile, et oma debüüdiga silma paista. 1960. aastal nägigi ilmavalgust tema kassaedu saavutanud ja kriitiliselt hästi vastu võetud film „À bout de souffle“, mida võib pidada Prantsuse uue laine manifestiks, kuna selles eksisteerivad pea kõik antud liikumist kirjeldavad tegurid: autorlus, pikad kaadrid, kaadrisisesed lõiked, neljanda seina lõhkumine, suur teravussügavus, rappuv kaamera, naturaalne valgustus, narratiivireeglite eiramine, reaalse keskkonna kasutamine, dokumentaalfilmi ja fiktiivse filmi piiride hägunemine. 2.1 Uudsus
Analüüsi tulemused andsid ühese vastuse: sumin ja kuulujutud sotsiaalmeedias võivad olla täpsed indikaatorid tuleviku tulemuste kohta. Asur ja Huberman märgivad, et sotsiaalmeedia jõudu illustreerib fakt, et lihtne lineaarne regressioonivõrrand, mis võtab arvesse ainult siutsude hulka filmi kohta, suudab prognoosida tulemusi paremini kui kunstlikud rahaturud (nt Hollywood Stock Exchange, mille abil samuti filmide kassaedu ennustatakse). Autorid leiavad, et meetodit saab laiendada paljudele teistele teemadele ja valdkondadele (uute toodete edu ja valimistulemuste ennustamine jne). Sügavamal tasandil näitab nende töö, kuidas sotsiaalmeedia väljendab kollektiivset tarkust, mis annab väga võimsa ja täpse indikaatori tulemuste prognoosimiseks. Organisatsiooni Twitteri konto haldajana on oluline (nagu ka teiste kanalite puhul) mõõdutunne