massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne. Suured arvud on asendamatud keemias, füüsikas ja matemaatikas. Gugol Gugol tähistab arvu, milles numbrile 1 järgneb sada nulli. Esmakordselt uuris sellist arvu matemaatik Edward Kasner, ta palus oma 9aastast nõbu leida arvule nimi ja vastus oli gugol. Nii saigi arvu nimeks gugol. Interneti otsinguportaal Google ongi oma nime saanud sõnast gugol. Kasneri nõbu leiutas ka nimetuse gugolpleks, mis on nüüd ametli-kuks nimeks arvule, milles numbrile 1 järgneb gugol nulle. See arv on nii suur, et tal pole mingit praktilist rakendust. Kogu galaktikas poleks piisavalt ruumi, et seda kirja panna. Kuidas suuri arve tähistatakse? Arvu astmed: Arvu astmed on mugavad, sest nende abil on lihtne kirjutada arve, mis muidu oleksid tohutult pikad. Võtame näiteks arvu, mis on 9 astmes 9 astmes 9. Kui kirjutada
antud piirväärtus läheneb ühele. Piirväärtus võrdub ühega siis, kui need kaks punkti ongi üheks sulandunud. Antud funktsioonil on olemas reaalne väärtus. Kuid võtame näiteks mõne keerulisema funktsiooni. Kasutame funktsiooni et läheneda antud ülesandele algebralise võttega. Antud funktsioon ei samastu funktsiooniga Väärtus y-teljel funktsioonil aga puudub. Järgnev on tuletatud Edward Kasneri poolt. Teepikkus ruumipunktist ( 0,0 ) kuni ruumipunkti ( x*, y* ) on avaldatav: Kui aga x* läheneb nullile, siis saame c ligikaudu Seejuures tuleb arvestada, et x* on nullilähedane. Seda sellepärast, et x*2 läheb nulli palju kiiremini, kui seda läheb x*. Kuid mida kirjeldab või kust välja tuleb siis selline funktsioon: Viimane funktsioon avaldub järgmiselt: Kui aga x* läheneb nullile, siis saame teepikkuse s-i ligikaudu järgmiselt:
annaabi.ee 
