Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. ELUIGA Tavaliselt on ilvese eluiga 18- 20 aastat. TOIDULAUD Ilves on puhtalt lihatoiduline loom, kes Eestis toitub enamjaolt jänestest ja kitsedest, kuid ei ütle ära ka rebastest, kährikutest, närilistest ning maapeal pesitsevatest lindudest. Toidu hankimiseks peab ilves varitsusjahti, sest kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada. Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese toiduvajadus on kõigest 1-1,5 kg liha päeva kohta, võib ta ühel öösel murda mitu looma. Ilves eelistab värsket liha, mistõttu võib ta tabatud saagi juurde vaid mõned korrad tagasi pöörduda. Kuna ilves ei suuda süüa näiteks külmunud liha,
Üheks kõige kuulsamaks just põuaperioodil õitsevaks puuks on jakaranda. Seda värvirikast, lillade õitega kaetud puud on istutatud parkidesse, aedadesse ja teeäärsetesse üle kogu troopikavööndi. Mussoonmetsades kasvavad läbi kogu maapealse troopikavööndi, alates Kesk- ja Lõuna-Ameerikast kuni Kagu-Aasiani ja Põhja-Austraaliani. Aasias on need metsad koduks ninasarvikutele ja elevantidele, samuti kolmele maailma suurimale kaslasele. Teadlased ei tea täpselt, kui palju putukaid vihmametsades elab, kuid nende hulka kuulub vähemalt 5000 erinevat liiki kilke, 40 000 liiki liblikaid ja üle 100 000 erineva mardikaliigi. Viimaste hulgas on ka mõningaid putuka-maailma hiiglasi, keda iga kollektsionäär oma kogusse himustab. Kesk-Aafrikas elutsev koljatmardikas on maailma raskeim putukas, kaaludes kolm korda rohkem kui keskmine hiir. Kesk- Aafrikas elaval arlekiinsikul on ühed kõige pikemad tundlad väljasirutatutena
Lõvikutsikad on üleni täppidega kaetud, siis ei torka nad vaenlasele kohe silma. Suuremaks saades need kaovad. Lõvikutsikate lapsepõlv on õnnelik, sest neil on palju mängukaaslasi. Jahipidamise saladusi hakkab lõviema kutsikatele õpetama võimalikult varakult. Oma esimesed eluaastad veedavad kutsikad ema juures, kes kaitseb ja aitab neid, kui nad teevad vigu. 8 LÕVI ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Luud ja hambad Kaslasele annab iseloomuliku kehakuju luustik (skelett e. toes), selles on 230 luud (inimese luustikus on neid 206). Lühike ja ümar kolju on ühenduses selgrooga, mis on peamiseks toeseks kogu kehale. Selgroolülid kaitsevad omakorda nende mulkudest moodustuvas kanalis varjul olevat seljaaju, mis on kehas põhiliseks närvijuhtmekogumikuks. Roided on ühenduses selgrooga ning need moodustavad ,,puuri", mis kaitseb südant, kopse. Kaslase hambad on kohastunud ohvrite tapmiseks
annaabi.ee 
