välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a. loendati Eestis kõigest 60 ilvest. Ilveste arvu järsku suurenemist võib seletada peamiselt saakloomade arvu tunduva suurenemise, aga ka tagasihoidliku jahipidamisega
Mõningatel juhtudel on mägikassi nähtud ka lumekattega piirkondades. Mägikassi leidub veelkõrgetel mägistel rohumaadel. Nende kasside peamiseks toiduks on mägedes elavad tsintsiljad ja viskatsad. Peale nimetatud näriliste toituvad mägikassid veel roomajatest, lindudest ja teistest väikeimetajatest. Nagu teised kaslased, kasutavad mägikassid ära oma saagi nõrkus. Mägikasside pesakonnas on tavaliselt 1-3 järglast. Andide mägikassi peetakse teiseks kõige rohkem ohus olevaks kaslaseks maailmas ja kõige haruldasemaks Lõuna-Ameerika kaslaseks. Mägikassi haruldus ja märgatav sarnasus mitte suguluses olevale pampakassile on tema uurimise teinud väga raskeks. Lähimad sugulased mägikassile on otselotid ja marakaya kassid. Erinevalt teistest kaslastest on mägikassidel hästi arenenud kuulmekile, mis näitab, et ta kuulub perekonda Oreailurus. Jaguarundi (Herpailurus yaguarondi)
annaabi.ee 
