Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvas...
Nad on erilised ka sellepärast, et nende erinevused omavahel on hämmastavalt väikesed, näiteks tiiger ja kodukass on väga sarnased. Kaslased on levinud laialt Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas, kuigi kodukasse võib leida igal pool. Kõik kaslased on head ronijad ja enamus kaslastest on ka head ujujad. Kaslased elavad peamiselt üksinda peale lõvide, kes elavad gruppides. Kaslased on karnivoorid. Neil on väga kiire ja lihane keha, sest kaslased on kohanenud jooksmiseks. Kaslaseid nimetatakse loomariigi kõige osavamateks küttideks. Nende saagiks on selgroogsed. Kaslastel on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Kaslased tegutsevad pimedas ja nad peidavad oma saagi raipesööjate eest ära, kui seda on liiga palju ja nad ei suuda seda ühe korraga ära süüa. 1. Kaslaste ajalugu Mitu miljonit aastat tagasi hulkus maakeral ringi palju kassi-laadseid loomi, kes olid palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud erilised lihasööjad