Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasispeas" - 3 õppematerjali

Lahemaa Rahvuspark
48
ppt

Lahemaa Rahvuspark

materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas Võsu Ojakivi Juminda Majakivi Mereäärsed liivarannad Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal

Ökoloogia → Ökoloogia
19 allalaadimist
Lahemaa Rahvuspark
6
pdf

Lahemaa Rahvuspark

kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Võsu on ka Põhja-Eesti vanemaid

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Referaat Lahemaa rahvuspark
7
docx

Referaat Lahemaa rahvuspark

kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun