RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid. Frantsisklaste ordu nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus. Dominiiklaste ordu selle rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Ülesandeks oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Nemad olid mustade kuubedega e. mustad vennad. Neil oli suur rõhk haridusel. Cluny ordu nimetus tuli Cluny kloostri järgi
kunst) ja Dionysos (joovastus- vein), meelelisus, häving, traagilisus. Olid pidevalt süjakeerises, olid oma eesmärkide saavutamiseks loonud õnneliku mütoloogia, seda oli vaja selleks et tasakaalustada oma tegeliku elu traagikat. Apollonile ja Dionysosele toetudes arendab välja apolliinliku elulaadi ja kunsti/kultuuri idee ja teiselt poolt dionüüsusliku idee. Apollon kui teaduse, loova kunsti ja käsitöö jumal on seotud nö kasimuse, korra, sümmeetria, enese kontrollimisega, ohjeldavad, hoiavad inimesi raamides. Dionysos kui veinijumal on seotud joovastuse, hävingu, prassimise aga ka traagilisusega. Kreeklaste elus ja maailmas vaheldusid need kaks elutunnetust pidevalt. Apollonliku kunsti kandjaks on Platon ja Sokrates nemad surusid Dionysosliku elukultuuri alla, vaikisid maha. Teame antiikkultuuri kui Platoni ja Sokratese poolt moraliseeriva heategevusfilosoofiana