kirjutada, aga mõned neist siiski. Praegu on talv. Siia kuulub karge õhk ja suitsu hõng, mis annab tunnistust soojast majast ja küdevast kaminast. Rohkem lõhnu meenub mulle aga seoses kevade, suve ja sügisega. Kevadel lõhnab isegi muld meeldivalt. Aga pihlakas mitte. See lõhn on jube. Suvel aga on loodus lõhnadest tulvil. Hea on niidetud heina lõhn. Hea on ka kuivanud heina lõhn. Peale vihma on metsas mõnus puude lõhn. See meenutab kohe värskeid kasevihtu ja sauna. Väga hea lõhn tuleb ka siis, kui sauna kivide peale natukene õlut kallata, õhku kerkib mõnus leiva küpsetamise hõng. Kui juba saunast juttu tuli, meenub ka liha grillimine. Seegi lõhn on väga hea. Ja muidugi taimed. Neid on nii palju ja neil kõigil on omapärane lõhn, mis kokku annab suve lõhna. Oma moodi lõhn on ka mere ääres. Pisut adrut ja päikest ja tuult. Või millest see just tuleb. August meenutab mulle komposti ja kõdu. Aga see ongi ju selline kuu
Seejärel lisati õllevirdele humalad, mida oli enne 1,5 3 tundi keedetud. Järgnevalt õlu kääritati pärmi abil, mis muutis õlles tekkinud linnasesuhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Õlu kääris 18 48 tundi. · Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Igas Eesti maanurgas olid oma õlletegemisvõtted ja retseptid, erinevad maitse-, kangus- ja värviomadused. Õllevirdele lisati ka kadakaleovett, soos kasvanud kasevihtu, leiba, toorest rukkijahu, tubakat ja isegi soolakilude keeduvett. · Õllel oli külaühiskonnas tähtis koht, õlletraditsioone hoiti au sees. Tavaliselt toimus õlletegu mitu korda aastas talgute, suuremate pühade ja pidude ajaks. Õlut viidi näiteks naabertalu peremehele suhete parandamise eesmärgil, ka kuulus õlu esivanemate hingedele toodavate ohvriandide hulka. Eesti rahvapärimuses on õllega seotud väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid.
Kütmine võtab aega 5-6 tundi, pärast seda tühjendatakse ahi sütest ja vistatakse peale esimene leil. See on selleks, et ving välja läheks. Pärast seda peab saun seisma veel tunni. Suitsusaunas on olemas nii külm kui ka soe vesi ning leili- ja pesuruum on alati koos. Kui saun on õigesti köetud, ei hakka saunalise silmad vingust kipitama. Kuna õhk pole kuiv, leil on pehme ja ei kõrveta, on saunalise vastupidavus väga suur. Vihtlemiseks kasutatakse kadaka-, nõgese- või kasevihtu. Orienteeriv kuumus on 50-70 kraadi juures. Suitsusaun võtab üsna palju aega. Tahmaste seinte tõttu ei ole imekspandav, kui saunaline väljub sealt mustemana, kui ta sinna läks. Infrapunasaun Infrapunasaun on 21. sajandi saun. Infrapunasaun ehk IP-saun on vähe aega nõudev saunaliik, mis sobib suurepäraselt tänapäeva kiire elutempoga. Saunale on iseloomulik väga madal temperatuur, juba 35 kraadi juures hakkab higi voolama ja kolm korda intensiivsemalt kui tavalises saunas.
annaabi.ee 
