Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine
1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus. 2001 - Sihtasutus Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Raamatukogu. 2004 - Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina loodi Eesti Pimedate Raamatukogu. Sihtasutus Eesti Pimedate Raamatukogu lõpetas tegevuse. 2010 - Eesti Pimedate Raamatukogu muudeti Eesti Hoiuraamatukogu osakonnaks (Kasepalu, 2012). 3.2.4 Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti Lastekirjanduse Keskus kogub Eesti ja terve maailma lasteraamatuid, perioodikat, samuti raamatuillustratsioone ja muud erialast materjali ning samuti uurib lastekirjandust (Talihärm, 2013). 3.2.5 Rahvaraamatukogud Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust juhib Kultuuriministeerium. Raamatukogude koostööd korraldab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu
06.2004 naine 18.01.1964 34710110313 Ave Lepik 3.12.1994 mees 11.10.1947 34810060219 Priit Kirsipuu 28.03.1980 mees 6.10.1948 37303170218 Leo Kasemets 27.05.2000 mees 17.03.1973 36207110216 Peeter Kaselaan 17.05.1995 mees 11.07.1962 45208140312 Sirje Kaseväli 2.11.1978 naine 14.08.1952 35401220313 Sulev Kasepalu 24.05.1989 mees 22.01.1954 36709230217 Olev Ploom 4.11.1996 mees 23.09.1967 36808250314 Rein Haab 5.09.1994 mees 25.08.1968 37001240217 Heiki Haavapuu 11.02.1999 mees 24.01.1970 37102010218 Alar Sarapuu 7.08.2000 mees 1.02.1971 36608130219 Jüri Pihlakas 26.07.1998 mees 13.08.1966
Jõgede kaldaalade luhad sobisid üleujutuste ja liigniiskuse tõttu vaid heinavarumiseks (Talvi, 2001). Pool-looduslike koosluste majandamisega seotud traditsioone on lähemalt kirjeldanud O. Loorits (2000; 2001). Enne 1919. a. kuulus 42% maast ostutaludele ja 58% mõisatele. Mõisate maast oli ligi veerand antud renditaludele. Seega oli väikemajapidamiste (74663 ostu- ja renditalu) kasutuses 55,3% ja suurmajapidamiste (mõisate) valduses 44,7% üldisest maafondist. (Kasepalu, 1991). 1940. a. maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. 30 hektarit ületav maa tuli taludelt ära lõigata ja arvata riiklikku maatagavarasse uute talude tegemiseks ning väiksematele juurdelõigete andmiseks. Talumaade vähendamisega kaasnes kohati ka kariloomade äravõtmine ning põllutöömasinate tasuta võõrandamine. Kui väideti, et
annaabi.ee 
