Kogu talvepäev kulub toiduotsinguile. Sööb hiiglahulgal marju ja mitmesuguseid teisi vilju, sageli tühjendavad täielikult kogu pihlaka, viirpuu, kadaka, kibuvitsa või mõne muu puu. Osa suurest marjade ja viljade kogusest väljub seedetraktist seedumata ja nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.
- mustika osatüüp kasvab geistunud leedemuldadel või leetunud leedemuldadel, sisaldades huumust või kahkjatel muldadel. Kõdu tüsedus on 3...8 sentimeetrit. Stands are of high productivity ( quality classes I...II) whereby the average height and growing stock of the birch forests are greater than these of the pine and spruce forests. Puistud on kõrge tootlikkusega (boniteediklassid on I...II), kusjuures keskmine kõrgus ja juurdekasv kasemetsades on suurem kui männi- ja kuusemetsades. MESO EUTHROPHIC (SPRUCE) FORESTS -LAANEMETSAD The fertile soils of the meso-euthrophic (spruce) forests have been formed predominantly on loamy moraines which are sometimes covered with fine sand. Viljakad mullad laanemetsades on moodustunud valdavalt liivsavimoreenidel, mis on mõnikord kaetud peenliivaga. As the moisture conditions are favourable, the substance turnover is quick, the
annaabi.ee 
