The litter horizon is thick (8...15 centimetres) and of raw humus type (it has turned into peat). Kõduhorisont on tüse (8...15 sentimeetrit) ja toorhuumusega (see on muutunud turbaks). The soil water is predominantly in the depth of 0,5...1,0 metres. Mulla põhjavesi on valdavalt 0,5...1,0 meetri sügavusel. Pine forests prevail, the number of spruce and birch forests being smaller. The quality classes are III....IV. Ülekaalus (valdavalt) on männimetsad, kuuse- ja kasemetsade arv on väiksem. Boniteediklass on III...IV. The ground vegetation differs from that of the preceding subtype by the greater cover of bogland hair mosses. Sporadically bog whortleberry and marsh tea are added. Alustaimestik erineb eelnevast osatüübist suure turbasambla ja karusamblaga kattuvuse poolest. Kohati on sinikas ja sookail lisandunud. The wood sorrel bilberry subtype grows on gleyed podzols, podzolic soils containing humus or whitish grey soils. Litter is 3 ...8 centimetres thick
(veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti
(veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti
annaabi.ee 
