kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed naisterahva hing siirdub lehtpuusse Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse. Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval. Püha vee austamine Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised. Hinnatud ka põuaaegade elupäästjad. Eesti maastikul on mõjutanud allikate olemasolu ka asustust. „läte“ on tähendanud ka kaevu.
Isegi tänapäeval sümboliseerib see igavikku, tugevust ja püsivust. Igihalja puuna sümboliseerib ta surematust. Männikäbi tähendas nii Idas kui ka Läänes elu ja viljakust (Bruce-Mitford 1997:44). Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on tuntud just sõna ,,mänd" all ning tähendab päikest, viljakust ja elu. Oktagramm (kaheksakand) on levinud Eesti lääneranniku ja saarte rahvariietel (Sala 2001: 267, 272). 36 Valmistub kasekesse (vene keel) 37 kaheksaharuline täht 30 Ülalkirjeldatust võib järeldada, et ajalooliselt oli puu surmatemaatika seotud sümbol. Nüüdisajal, graveerides oma lähedaste hauakividele, viitavad inimesed ise, et lahkunu elu ei lõppenud, vaid kas pääses käesoleva puu kaudu teispoolsusse või olevat leidnud puus uue elupaiga, ise seda teadmata
annaabi.ee 
