c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Olev kääne Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka: b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuurialust kasutati kasaunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv.
Põld ulatus metsani; b) ajalist piiri, nt Ootasin teda hommikust õhtuni; c) kvantitatiivset piiri, nt Närvid olid kõigil viimse võimaluseni pingul. Temperatuur langes kolme kraadini. Rajava käände tunnus on ni. Oleva käände abil väljendatakse: a) tegevussubjekti või -objekti olekut või seisundit, nt Ta lamas haigena voodis. Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuuri¬alust kasutati kasaunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv.
annaabi.ee 
