arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska. Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka, kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr Tsaikovski, kes on maailmakuulsa balleti ,,Luikede järv" autor. Sergei Prkofjev ja Dmitri Sostakovits, kes kirjutasid värvikat sümfooniat ja lavamuusikat. AUSTRIA Asub Euroopa südames ja selle pealinn Viin on üks Euroopa tuntuimaid muusikapealinnu. Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud
·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3.Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor
annaabi.ee 
