Valtakunnan salaisuus • Teemad uus ja vana, kogenud naine+noor mees ja nende suhe ja probleemid, nt mees sai süüfilise, Sillanpää Aaro Hellakoski - luuletaja Pentti Haanpää (1905-1955) • oli keskhariduseta talupoeg • pooldas nõrgemaid, kirjutas palju maapiirkonna inimestest, ka nn külahulludest • iroonik • “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota Toivo Pekkanen (1902-57) • oli pärit tööliskeskkonnast • nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse probleemi lahkamine • Tehase varjus Volter Kilpi (1874-1939) • “Alatalu saalis” • omad laused ja sõnad Hella Wuolijoki (1886-1954) • eestlane, kes hakkas soomlaseks • “Niskamäe naised”, “Niskamäe leib” ja teised Niskamäe jutud
2) Rahvuslik tegevus omandab poliitilise dünaamika. Snellmannist sai senaator. Yrjö Koskinen- ta juhtis noorsoomlaste parteid, oli ajalooprofessor. Ta oli rootsikeelne, aga ta hakkas soomekeelseks. Ka temast sai senaator. Ta hakkas välja andma ajalooraamatuid ja õpperaamatuid ajaloost. 1860 võeti kasutusele Soome mark, mis oli alguses seotud kullaga, siis hõbedaga. 1877 loodi Soome oma sõjavägi, mis taaskord aitas soomlasi harida. Hakati looma suuri kasarmi komplekse. 1878 kehtestati üleüldine sõjaväekohustus 21-aastastele meestele 1-3 aastaks. Tuntuimaks Soome admiraliks sai Mannerheim. Selleks ajaks oli juba omavalitsuslik süsteem välja kujunenud. Peale seda sündis omariikluse idee. Snellmann soovis, et hakataks üle minema soome keelele (sest ta ei uskunud, et soomlased ise võiks oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862
annaabi.ee 
