Kasutada saab ka süüdimõistetu suhtes, et tagada karistuse täitmist. - Elukohast lahkumise keeld – „ära linnast lahku, ära kodust lahku“. Isikult võetakse allkiri, et ta on teadlik, et ei tohi elukohast lahkuda ilma uurija loata kauemaks, kui kolmeks ööpäevaks. Ta peab toimetustest teada andma ja õigel ajal tagasi tulema. - Kaitseväelase järelevalve – konkreetselt ajateenijate puhul. Nad ei tohi väeosast ilma loata lahkuda, nad on kasarmeeritud. - Vahistamine – ekstreemne asi tegelikult. Tegelikult ei teata tihtipeale, kas inimene on kuriteo toime pannud. Vahistamise olemus on, et uurijad saaksid inimesega hiljem rääkida, kui tuju tuleb. Vahistamise puhul peab olema põhjendatud kuriteokahtlus, see tähendab, et peavad olema tõendid, mis seda toetavad. Peab olema ka vahistamise alus (2) – hoidub menetlusest kõrvale või selleks on suur menetlus ja on alus arvata, et isik
4. novembril 1941 nimetati ringkonnad ümber piirkondadeks. 16. detsembril 1941 likvideeris Saarte komandant kindralmajor Mylo kogu senise vabatahtliku Saaremaa Omakaitse ja moodustas selle asemel neli palgalist kompaniid, mis läksid Wehrmacht'i alluvusse. 1. detsembriks oli Omakaitsel Saaremaal olnud 1637 liiget, pärast reorganiseerimist jäi järgi umbes 300. 8. jaanuaril 1942 likvideeriti Saaremaa Omakaitse hoopis, senised kasarmeeritud kompaniid (üks neist Hiiumaalt) liideti Saaremaal formeeritava politseipataljoniga nr 36. 36. politseipataljoni sattunud mehed jõudsid oma sõjateel läbi Valgevene ja Ukraina Stalingradi lahingusse, kus pataljon puruks löödi ja pärast Eestisse naasmist laiali saadeti. 26. veebruaril 1942 taasloodi Saaremaa vabatahtlik Omakaitse kolme territoriaalse pataljoniga, mis allutati edaspidi Balti saarte komandandile. Igas pataljonis oli kolm, hiljem neli territoriaalset kompaniid. Selleks
kasutada. Kasutada saab ka süüdimõistetu suhtes, et tagada karistuse täitmist. - Elukohast lahkumise keeld ,,ära linnast lahku, ära kodust lahku". Isikult võetakse allkiri, et ta on teadlik, et ei tohi elukohast lahkuda ilma uurija loata kauemaks, kui kolmeks ööpäevaks. Ta peab toimetustest teada andma ja õigel ajal tagasi tulema. - Kaitseväelase järelevalve konkreetselt ajateenijate puhul. Nad ei tohi väeosast ilma loata lahkuda, nad on kasarmeeritud. - Vahistamine ekstreemne asi tegelikult. Tegelikult ei teata tihtipeale, kas inimene on kuriteo toime pannud. Vahistamise olemus on, et uurijad saaksid inimesega hiljem rääkida, kui tuju tuleb. Vahistamise puhul peab olema põhjendatud kuriteokahtlus, see tähendab, et peavad olema tõendid, mis seda toetavad. Peab olema ka vahistamise alus (2) hoidub menetlusest kõrvale või selleks on suur
annaabi.ee 
