NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale
Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale. XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane. Kuid ta on väga mõjukas ja rikas ning seltskonnas alati teretulnud. Tema lemmik on peretütar Natasa, keda ta kutsub kasakaks. Ta ütleb Pierrele, et too käitus Peterburis äärmiselt halvasti. Õhtusöögi ajal räägib perepoeg Nikolai Julie Karaginaga ja tema nõbu Sonja muutub armukadedaks. Peale õhtusööki hakkavad mehed kaarte mängima, nooremad tantsivad ja laulavad. Natasa leiab Sonja koridorist nutmas ja puhkeb ka ise nutma, mõistmata, mis tegelikult toimub. Sonja pihib, et krahvinna Rostova on vastu tema ja Nikolai suhtele ja vanem õde Vera, keda keegi ei salli on tema peale kaevanud.