Kaspar Moik 12a Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? Viis aastat pärast esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati kogunesid Pariisis Versailles' lossis sõja võitnud riigid, et pidada kohut kaotajate, eesotsas Saksamaa üle. Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks kaheksandik ...
Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? 1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide- Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, ...
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes ...
annaabi.ee 
