ruumi kaheks osaks: - kui endolümfi RÕHK kilelabürindis tõuseb, siis 1. ülemine - ESIKUASTRIK valgub osa kotikesse 2. alumine - TRUMMIASTRIK * siin paiknevad TASAKAALUELUNDI Kilelabürindi trummiõõnmine sein-CORTI organ retseptoorsed rakud! - koosneb HELIÄRRITUSI vastu võtvatest * ampulliharjad ja tasakaaluväljad retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli? HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma ---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE---> retseptoosete rakkude karvakeste hõõrdumine vastu nende kohal olevat KATTELESTET.
teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund. Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin
kolmnurkne. Teojuha välimine sein on kokku kasvanud luulise kanaliga. Kaks ülejäänud seina - esikmine ja trummiõõnmine - eraldavad teojuha esikuastrikust ja trummiastrikust. Trummiõõnmist seina nim. ka basilaarmembraaniks ehk kileliseks spiraallestmeks. Ta koosneb erineva pikkusega kollageenkiududest ja on trummiastriku poolt kaetud endoteeliga. Sellel lestmel spiraaljuha sees asub spiraalelund e. Corti organ, mis koosneb heliärritusi vastuvõtvatest retseptoorsetest rakkudest - karvrakkudest. Helilained, jõudes välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kantakse edasi kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu edasi trummiastriku perilümfile. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaaraparaadis, mis kanduvad üle spiraalelundile ja tingivad retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise vastu nende kohal olevat kattelestet. Need karvrakkude mehhaanilised ärritused transformeeritakse närviimpulsiks. Spiraalelundist antakse
annaabi.ee 
