mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest). 33. Kimäär. 9 Kimäär on inimene, kelle kehas esinevad kahte või enamat genotüüpi rakud (s.t. pärinevad rohkem kui ühest sügoodist), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid.
Edasine uurimistöö näitas, et mutatsioone esineb kõigil organismidel. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaanselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. Mosaiiksuse näiteks võib tuua punase karvkattelaigu esinemise mustakirju tõul, samuti polüploidsete rakkude arenemise mõnes kehaosas või organis (sellised rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mitme kromosoomi poolest). Mutatsioonid jagunevad geeni toime iseloomu järgi järgmiselt: Amorfsed mutatsioonid (tingivad tunnuse kadumise) Hüpomorfsed (nõrgendavad tunnust) Hüpermorfsed (tugevdavad tunnust) Antimorfsed (toimivad vastupidises suunas) Neomorfsed (tingivad uue tunnuse)
annaabi.ee 
