KOKKUVÕTE. 1) Kobrast tuntakse juba varajasest ajaloolisest ajast . Eestist kadus ta XVIII saj lõpul. 1957.aastal toodi Jägala jõgikonda 10 uut kobrast, loodusega koos on kobraste arv Eestis kasvanud ligikaudu 7000 isendini. See loom on üsna inetu välimusga, kaalub ligi 50 kg ja pikkust on tal u 1,4 m. Tal on lüheldlased esijalad ja suured tagajalad, varvaste vahel on ujulestad. Saba on kopral lapiku kujuga ning kaetud sarvsoomustega. Karvkasukas koosneb pikast ja karmist pealiskarvast ning pehmest aluskarvast. Pealiskarv kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruaris ja 105-107 päeva pärast sünnivad pojad nägijatena ja karvadega kaetult. Koprapojad elavad vanematega koos kuni kolmanda eluaastani, mil saavutavad suguküpsuse ja loovad omaette perekonna. 2)Oma imetlusväärsete oskustega on kobras kogunud paljude inimeste tähelepanu. Ta suudab
nagu Floris van Dyck, Nicolaes Cave ja Artus Claessens. T�nap�eval leiab Clara Peetersi teoseid j�rgmiste muuseumite kollektsioonidest: Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Ashmolean Museum Oxford, Inglismaa; National Museum of Women in the Arts, Washington, USA. Selle nat��rmordi, mille autor on signeerinud �CLARA P.�, teeb virtuoosseks iga detail ja tekstuur � libedad kalasoomused, punakas keraamiline s�el, kassi karvkasukas ja j�ulised austrikarbid on loodud materjalitunnetusega, mis muudab maali t�iuslikult sensoorseks. Lidus k�rvadega kass on valvel, et t�rjuda k�iki, kes v�iksid sellele lauale l�heneda, kaitstes oma kaladest koosnevat varandust. T�� p�hjal v�ib Clara Peetersit anal��sides �elda, et maalile on iseloomulikud just talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade
annaabi.ee 
