toksimisest loobutud. ,,Kui hea on ikkagi olla tihane," ütles ta ning jäi magama. Mustu nimega Boo 1.peatükk Tere! Mina olen Boo. Tegelikult küll Mustu, aga kutsutakse mind Books. Ma olen paks. Ausõna olen. Isegi võõrad ütlevad seda. Nende arvates olen ma üldse ilus kiisu. Tihe must karv koos lumivalge kraega on ju lausa ideaalne kooslus. Ja kui te seda karva veel talvel peaksite nägema. Puhtal pehmel lumel tundub, nagu jalutaks üksik lumelaik keset musta karvatuusti. Ning veel ette kujutades, kuidas ma oma väikese ninakesega teiste põski paitan, peaksite mind kindlasti armsuse etaloniks. Oh mind küll! Jällegi sattusin endast vasikavaimustusse, kuigi soovisin teile hoopiski millestki muust jutustada. Tahtsin teile rääkida perekonnast, kes mind enda juurde elama võttis. See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles
piirkondades. Kratt on Lääne- ja Põhja-Eesti sõna. Lõuna-Eestis on puuk see, kes varandusi toob. Põhja- ja Lääne-Eestis ka tulihänd. Järvamaal pisuhänd. Saartel ja läänes vedaja. See on jällegi inimeste poolt tehtud olend mingitest esemetest: pilpad, vihad, halud. Saab endale hinge sisse. Puugi valmistamiseks tuleb kolmel neljapäeva õhtul võtta kirju lehma küljest kolme värvi karvu. Neljapäeva õhtul tuleb minna ahju peale ja hakata pihkude vahel veeretama karvatuusti. „Silmad tulid pääle, elu tuli külge, tekkisid tiivanukid“. Kui inimene on endale puugi teinud, siis peab teda hästi toitma. Kui puuk jääb hooletusse, siis tabab talu õnnetus. Puugirohketeks aladeks on olnud Setomaa ning Hardla kihelkond. Setu traditsioonis on kirjeldusi ka passiivses seisukorras puugi kohta, kus puuk lihtsalt kükitab enda koha peal. Kui varavedaja lendab, siis on võimalik ka teda alla lasta ning seega saada endale selle varanduse, mida puuk tassib
sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas lõhnanäärmed ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest sekreeti, millega tähistatakse territooriumit. Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel 40 seevastu on 57 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas. 2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli metskitse arvukus Eestis väga madal. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused
annaabi.ee 
