Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu,
Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad
Rakud koosnevad kiukimpudest ehk makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel on liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, koor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad
annaabi.ee 
