Lisa. Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks. Metsise põhivaenlaseks on kährik. Ka metsis ise võib oma elu ohtu seada. Nimelt satuvad mõned kuked mängu ajal nagu hullusehoogu,
· pesitsevad maismaal või jääl O kakulised strigiformes F kaklased F loorkaklased O jaanalinnulised struthioniformes F kiivilased F kaasuarlased F jaanalindlased · suured linnud karmide karvataoliste sulgedega · pea ja kael paljad ning ereda värvusega · jalad 3 varbaga · tiivad peaaegu täiesti redutseerunud O piiritajalised apodiformes F piiritajalased F koolibrilased O öösorrilised caprimulgiformes O kurvitsalised charadriiformes F alklased
annaabi.ee 
