lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik
Nahku kasutatakse pidulike jalatsite pealsematerjalideks ka rõivanahkadena. Nahkade liigitus. ·Sarvloomade nahad: need on vasika, noorloomade, pullide nahad. ·Seanahad: on jäigad, märguvad kergesti, naha pinnal on suured hõredalt kolmnurkadena paiknevad augud seega nahk on p.a. vett läbi laskev ·soku ja kitsenahad: õrnad, pehmed, samas kulumis kindlad ja õhku läbilaskvad. Karvastatud pinnaga nahad. ·venuurnahk: saadakse lihvides nahka kile poolelt, või mõlemalt poolt. Karvastus annab pehme sametja pinna. Nahk märgub, nõuab eri hooldust. ·Nubuk nahk.: see on karvastatud, väga peeneteralise lihvimis materjaliga, nt liivapaberiga. Nubuki karvastuskiht on tihe, lühike, ühtlane, matt. Sageli värvitakse heledatesse toonidesse. ·Hunting: paks karvastatud pinnaga nahk, on töödeldud vett ja mustust hülgavaks, sobib tänava jalatsiteks. ·Seemisnahk: rasvapargiga pargitud nahk, töötlemiselt eemaldatakse naha pealmine kiht ja seemisnaha pind meenutab venuuri.
jääkristallide tõttu, mis põhjustavad ka rakkude rebenemise. (Laas 1967) 7 Metsatsooni puu- ja põõsaliigid on hästi kaitstud talve karmide tingimuste vastu. Lehtpuude pungad ja okaspuude okkad ning pungad taluvad hästi talve kahjulikkust: pungi tatavad tihedalt kattesoomused, paljudel okaspuu liikidel on pungad kaetud vaigukorraga, avatud pungadega liikidel esineb tihe karvastus (lodjapuu jt.), mis vähendab talvist auramist jne. (Laas 1967) Kuid kõigele sellele vaatamata vigastab madal temp. puude ja põõsaste puhkeperioodil pungi, üheaastasi ja ka vanemaid võrseid, harvem tüve ja juuri. Lehtpuuliikidel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini, nt ladvapunga või ka viimase aasta võrsete vigastamisel moodustuvad uued võrsed külg-või uinuvatest pungadest. Okaspuudest paranevad noores eas saadud külmavigastused teistest paremini lehiseliikidel
annaabi.ee 
